UUDISED
Allpool toome välja uudised, mis on seotud READVISE. poolt pakutavate teenustega, rahastusmeetmetega, töökeskkonnakorraldusega jpm.
Maikuus võtab PRIA vastu taotluseid meetmele “Põllumajandusettevõtja investeeringutoetuse energia varustuskindluse tagamiseks”.
Toetuse eesmärk:
Toetuse eesmärk on tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja põllumajandusettevõtjate toimepidevus, eelkõige tagada senisest suuremal määral põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku energia olemasolu, mis omakorda aitab kaasa ka põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele.
Taotlusvoor:
- Taotlusvoor on avatud 13. maist 20. maini 2025. aastal;
- Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
- Toetust antakse kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
- Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
- Toetuse maksimaalne suurus on 1 500 000.00 EUR ühe taotleja kohta kuni arengukava programmiperioodi lõpuni;
- Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 1 500 000.00 EUR arengukava programmiperioodi lõpuni;
- Toetust rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD).
Oma projekti ja tegevuste planeerimisel soovitame kindlasti võtta arvesse horisontaalseid põhimõtteid:
- Soolise võrdõiguslikkuse indeks – sooline võrdsus (ka sooline võrdõiguslikkus) tähendab, et naistele ja meestele on tagatud võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Nii naiste kui meeste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi peab väärtustama võrdselt, st et inimese sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades. Sooline võrdsus on inimese põhiõigus;
- Hoolivus ja koostöömeelsus (võrdne kohtlemine) – hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus enesete-ostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Koostöömeelne ühiskond põhineb
ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha. Kui projekti raames arendatav toode või teenus on suunatud riskirühmade (eakad, puudega inimesed jne) aitamisele, panustab see hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse; - Ligipääsetavus – kuigi me pole harjunud nii mõtlema, on enamik inimesi ligipääsetavuse teemaga mingil määral seotud. Ligipääsetavus on elukaare põhine. See tähendab, et suurel osal inimestest on elu jooksul ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad ja ajutise vigastusega inimesed.
Erivajadustega ehk puudega inimesed on – liikumis- ja liitpuudega, pimedad ja vaegnägijad, kurdid ja vaegkuuljad, vaimupuude ja psüühikahäirega inimesed. Sageli mõeldakse ligipääsetavuse all vaid puuetega inimeste võimalust kasutada füüsilist keskkonda, transporti, teenuseid, kommunikatsioonitehnoloogiat. Kuid laiemalt tähendab see kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda: kõigile inimestele olenemata nende vanusest, tervislikust seisundist või erivajadusest on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta;
Horisontaalsed põhimõtted toetuse andmise tingimustes:
Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse horisontaalse põhimõttena arvestamise miinimumnõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, artikli 9 lõigetes 2 ja 3. Kõikide meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb tagada, et võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist ja välistada igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Samuti tuleb kõikide tegevuste raames tagada erivajadustega inimeste ligipääs.
Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist jälgitakse nii meetme kui projekti tasandil EE2035 näitajatega Soolise võrdõiguslikkuse indeks; Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik (võrdne kohtlemine), Ligipääsetavuse näitaja.
Väga hea tööriist võrdete võimaluste edendamiseks on leitav Kompetentsikeskuse kodulehel.
Lisaks eelnevale soovitame projekti ja tegevuste planeerimise arvesse võtta “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtet – „Ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. do no significant harm ehk lühendatult DNSH) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Tegemist on horisontaalse põhimõttega, mida kohaldatakse struktuurivahendite kasutamisel sõltumata tegevusalast ja toetavast tegevusest. Samuti peavad taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavad reformid ja investeeringud vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Kõigi majandustegevuste puhul tuleb arvestada kliimamuutustega, nende leevendamise ja kohanemise võimalustega, samuti elurikkuse säilitamisega, ressursside kestliku kasutamise ja ringmajandusele üleminekuga ning keskkonnasaaste vältimise ja vähendamisega.
„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi järgmisele keskkonnaeesmärgile:
- kliimamuutuste leevendamine- vältima peab olulist kasvuhoonegaaside heite suurenemist;
- kliimamuutustega kohanemine- vältima peab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Arvestama peab kliimamuutuste mõju kavandatud tegevusele, kui ka tegevuse mõju kliimamuutustega kohanemisele;
- vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse- vältima peab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee ning mereala hea keskkonnaseisundi kahjustamist;
- üleminek ringmajandusele- tegevus ei tohi põhjustada olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, samuti suurendada oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist;
- saastuse vältimine ja tõrje- tegevus ei tohi suurendada märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse;
- elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine- tegevus ei tohi kahjustada märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustada elupaikade ja liikide, sealhulgas Euroopa Liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust (nt Natura 2000 alad).
Kasutatud allikad: EIS, RTK, Kompetentsikeskus
PRIA 2025 aasta toetuste ajakava prognoosi (mis võib ajas muutuda) kohaselt avatakse augustikuus Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, mida rahastatakse EAFRD3 fondist. Toetustaotluste vastuvõtmine toimub e-PRIA keskkonnas.
Avaldame täpsed tingimused ja taotlusvooru avamise ja sulgemise ajad READVISE. lehel esimesel võimalusel.
Soovitame potentsiaalsetel taotlejatel projektiga seotud ettevalmistavate tegevustega koheselt alustada – õigeaegselt esitatud kvaliteetne projekt (projektitaotlus) tagab edu. Siin võib abiks olla möödunud taotlusvoorude sama meetme tingimustega tutvumine ja nende analüüsimine ja vastavus planeeritavale projektile.
PRIA 2025 aasta toetuste ajakava prognoosi (mis võib ajas muutuda) kohaselt avatakse augustikuus toiduainetööstuse investeeringutoetuse meede, mida rahastatakse EAFRD3 fondist. Toetustaotluste vastuvõtmine toimub e-PRIA keskkonnas.
Avaldame täpsed tingimused ja taotlusvooru avamise ja sulgemise ajad READVISE. lehel esimesel võimalusel.
Soovitame potentsiaalsetel taotlejatel projektiga seotud ettevalmistavate tegevustega koheselt alustada – õigeaegselt esitatud kvaliteetne projekt (projektitaotlus) tagab edu. Siin võib abiks olla sama meetme möödunud taotlusvoorude tingimustega tutvumine, nende analüüsimine ja vastavus planeeritavale projektile.
PRIA 2025. aasta toetuste prognoositav ajakava on leitav SIIT.
PRIA juhib samal lehel tähelepanu, et tegemist on prognoosiga, mis võib ajas muutuda.
Riigi Tugiteenuste Keskus on avanud Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise meetme.
Meetme eesmärk:
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut ja uuendusmeelsust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket.
Taotlusvoorud:
Taotluste esitamine toimub jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu alates 08. aprillist 2024 kuni vooru eelarvevahendite lõppemiseni või kuni 30.06.2025. Taotluste vastuvõtt taasavatakse 1.septembril 2025.
Sihtgrupp:
Mikro- ja väikeettevõtjast äriühing, kelle püsiv tegevuskoht asub Põlva, Valga või Võru maakonnas ning kes on Eesti äriregistri andmetel tegutsenud vähemalt 36 kuud.
Sihtpiirkond:
Põlva maakond, Valga maakond, Võru maakond
Toetusmeetme eelarve:
Programmi kogueelarve on 7 000 000 eurot.
- Kuni 30.06.2025 kestva vooru eelarve on 3 100 000 eurot. Taotlusvoorud on avatud maakondade kaupa. Taotluste vastuvõtt maakonnas peatatakse või lõpetakse enne tähtaega, kui maakonna taotlejate rahastatud või menetluses olevate projektide toetusmaht ületab 40% eraldatud eelarve mahust ehk ületab 1 240 000 eurot.
- Alates 01.09.2025 avatava vooru eelarve on 3 900 000 eurot. Voor on avatud kuni vahendite lõppemiseni
Projekti maksimaalne kogumaksumus on 200 000.00 EUR
Toetuse minimaalne suurus on 20 000.00 EUR
Toetuse maksimaalne suurused on järgmised:
- Horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul 60 000 eurot
- Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul 30 000 eurot
Toetuse summa ei saa olla suurem, kui taotleja vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. Toetuse maksimaalne suurus on 60% abikõlblike kulude maksumusest, see tähendab, et taotleja omafinantseering peab olema vähemalt 40%.
Toetatavad tegevused:
- uue või oluliselt edasi arendatud toote või teenusega seotud arendustegevused ja investeeringud
- tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud tegevused ja investeeringud
- tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või digiteerimisega seotud investeeringud ja personali koolitus
- müügi- ja turundustegevused punktides 1–3 sätestatud tegevuste tugitegevustena, kui tegemist ei ole ekspordiabiga § 1 lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruste mõistes
Abikõlblikud kulud:
- Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks ning kulud teavitamisnõuete järgimiseks.
- Käibemaks on abikõlblik kulu, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole õigust projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning seda ei hüvitata ka muul moel. Kui sellist kindlust ei ole võimalik saavutada, on käibemaks kuluna mitteabikõlblik.
Mitteabikõlblikud kulud:
- Abikõlblikud ei ole selliste tegevuste kulud, mis viidi ellu või tehti enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud.
- käibevara soetamise kulud
- kinnisvara soetamise kulud
- olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud äriprojekti raames planeeritud teenuse osutamisega
- kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, välja arvatud ainult tootmisprotsessis või teenuse pakkumise jaoks kasutatavate arvutite soetamise kulud
- äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara
- auto, bussi, mopeedi ja mootorratta soetamise kulud
- ettevõtja üldkulud
- personalikulud
- pangagarantiid, finants- ja pangakulud, riigilõiv
- transpordikulud, välja arvatud projektis kavandatud seadmete ostu korral nende transpordikulu;
- taotlusega seotud konsultatsioonikulud, sealhulgas õigusabikulud;
- tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikute vahel tehtavate tehingute kulud;
- materiaalse põhivara soetamiseks sõlmitava kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise kulu, intressikulu, kindlustuskulu ja muud nimetatud liisingulepinguga seotud kulud.
- Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud (rahatrahv, menetluskulud, kindlustuskulud, mitterahalised kulud jne).
Meetme eesmärk: ttevõtlikud elanikud ja pered tagavad läbi mikroettevõtluse omale rahuldust pakkuva elustiili ning kogukonnale kättesaadavad elukondlikud teenused.
Meede on avatud: 01.09. – 19.09.2025 kl 16:00.
Meetme raames toetakse investeeringuid järgnevatesse valdkondadesse:
- töötlev tööstus vastavalt EMTAK jagu C, välja arvatud tegevusalad:
- 161 (puidu saagimine ja hööveldamine),
- 101 ja 102, 103, kui tegevuse eesmärk on vaid esmase toorme säilitamine ning ei teki uut toodet,
- 33 masinate ja seadmete remonti ja paigaldus;
- kohalikul toormel, toidupärandil või mahetoidul põhinev toiduainete töötlemine, sealhulgas toitlustusteenus;
- aktiivset puhkust pakkuvad turismiteenused;
- loomemajandus;
- elukondlikud teenused – esmatasandi teenus, mis peab olema inimestele igapäevaselt ja võimalikult lihtsalt kättesaadav (nt esmatarbekaubad, söögikohad, arstiabi, hoolekanne, postipank, lastehoid, isikuteenused – juuksur, pesumaja, saunateenus jne). Elukondlik teenus on suunatud eelkõige kohalikule elanikule.
- vähemalt Eesti tasandi innovatsioon, mis jääb väljapoole ülal nimetatud valdkondi.
Nõuded taotlejale
- mikroettevõte – kuni 9 töötajaga äriühing, FIE, ettevõtlusega tegelev MTÜ või SA, mille aastakäive/bilanss ei ületa 2 miljonit eurot ja mille omanik/osanik/liige/asutaja ei ole juriidiline isik.
- taotleja tegutseb ja on registreeritud Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas
- Otepää vald
- Valga valla maapiirkond
- Elva valla Hellenurme ja Aakre kandi külad
- Taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.
- kuni 60%
- kuni 30% väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamisel
MTÜ Paik (mille alla kuuluvad Väike-Maarja vald, Tapa vald ja endine Tamsalu valla piirkond ) avab perioodil 07.05 – 19.05.2025 LEADER meetme 1 “Ettevõtlus” taotlusvooru.
Meetme eesmärk: Meetme üldeesmärgiks on tegevusrühma piirkonna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamine. Meetme rakendamine aitab kaasa piirkonna ettevõtlussektori mahajäämuse pidurdamisele, töökohtade säilimisele ning toob kaasa ettevõtlussektori mitmekülgsema tegevuse ja elujõulisemad ettevõtted.
Toetatavad tegevused: Investeeringud põhivarasse (taristu, hooned, seadmed, tarkvara), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse, v.a päikesepargid maapinnal. Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ja ei moodusta üle 10% toetuse mahust.
Meetme sihtgrupp: Pandivere koostööpiirkonnas registreeritud ja tegutsevad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted.
Toetuse maksimaalne suurus ja määr: Minimaalne toetuse suurus projekti rahastamisel on 5 000.00 EUR ja maksimaalne toetuse suurus on
50 000.00 EUR. Taotleja tohib taotlusvoorus esitada meetmesse ühe taotluse. Toetuse määr on kuni 50%.
Projektitoetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamiseks VKE-le, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 30 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Täpsem informatsioon on leitav MTÜ PAIK kodulehelt.
Ida-Harju Koostöökoda avab perioodil 21.04 – 05.05.2025 LEADER meetme 2 “Kohapealse ettevõtluse soodustamine” taotlusvooru.
Meetme eesmärk: IHKK piirkonnas on mitmekülgne ja kestlik ettevõtlus, kohapealsete toodete ja teenuste arv ja maht on suurenenud ning kättesaadavus paranenud.
Sihtrühm: mikroettevõtjad, kuni 25 töötajaga väikeettevõtted ja ettevõtlusega tegelevad MTÜd.
Toetusmäär: 15 – 50 % toetatava tegevuse abikõlblikust kogumaksumusest.
Toetuse summa: 5 000.00 – 35 000.00 EUR.
Meetme info on leitav SIIT.
Soodustatakse Eestisse suuremahuliste investeeringute teostamist. Toetatakse investeeringuid, mille abil tõuseb ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus.
Toetuse taotlemine on avatud 10.03 kell 12:00 kuni 11.08 kell 16.00.
Suurim toetus: 20 000 000
Omafinantseering: vähemalt 85 %
Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes soovib:
- investeerida põhivarasse vähemalt 100 miljonit eurot
- ning luua investeeringu tulemusena vähemalt 30 uut töökohta
- taotlejas või temaga ühte kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi olla avaliku sektori osalust üle 49%
Toetust antakse investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 100 miljonit eurot ning mille abil tõuseb ettevõtja konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus.
Tutvu meetmega EIS kodulehel.
Starditoetuse meetme eelarve 5011 428 eurot on täitunud (vastavalt määruse § 13 lg 1 taotletakse toetust jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni). Esitatud on 257 projekti, millest kohustustega on kaetud 205 projekti ning potentsiaalsete kohustustega on kaetud 45 projekti (02.04.2025 seisuga). Meetme eelarve maht võimaldab rahastada kokku 250 projekti.
Taotluste vastuvõtmine suleti 03.04.2025 kell 16:00.
Menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Juhime tähelepanu, et kuni 03.04.25 kella 16:00 esitatud taotlused ei pruugi kõik menetlusse jõuda. Eelarve täitumisel järjekorras hiljem esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.